Täppkeevitamine ei vaja väga kõrgeid keevitusroboteid. Kuna punktkeevitamine vajab ainult punktjuhtimist, pole punktide vahelise keevituspüstoli trajektoori suhtes ranget nõuet, mistõttu saab robotit kasutada kõige varem ainult täppkeevitamiseks.
Keevitusrobotitel peab olema mitte ainult piisav kandevõime, vaid need peavad olema ka kiired punktist punkti liikumisel, liikuma sujuvalt ja täpselt, et vähendada nihkeaega ja parandada töö efektiivsust.
Punktkeevitusroboti kandevõime sõltub kasutatava keevituspüstoli tüübist. Trafost eraldatud relvade keevitamiseks piisab robotist, mille koormus on 30–45 kg. Kuid sellised keevitustangid pole pika sekundaarkaabli ja suure võimsuskadu tõttu ühelt poolt ka soodsad, kui robot pikendaks keevitustangid toorikuks keevitamiseks; teisalt kiigub kaabel roboti liikumisega pidevalt ja kaabel kahjustub kiiremini.
Seetõttu kasvab integreeritud keevituspüstolite kasutamine järk-järgult. Selle keevituspüstoli ja trafo kaal on umbes 70 kg. Arvestades, et robotil peab olema piisav kandevõime ja ta peab suutma suurema kiirendusega keevitamise tangid ruumi asendisse keevitamiseks saata, kasutatakse tavaliselt raskeveokite robotit, mille koormus on 100–150 kg. Keevituspüstoli lühikese vahemaa ja kiire nihutamise nõude täitmiseks pideva punktkeevitamise ajal. Uus raskeveokite robot on lisanud 50 mm nihke funktsiooni 0,3 sekundiga. See seab kõrgemad nõuded mootori jõudlusele, mikroarvuti arvutuskiirusele ja algoritmile.